Sunday, December 25
Monday, December 12
Eloria
Tere,
Saage tuttavaks, Tema on Eloria. Minu teine hobune. Isa on Erikson , ema Loria ja emaisa Laasik. Sündinud 24.märts 2010 aastal.
Kuigi mulle märad niivõrd ei meeldi, siis enda oma on ikka enda oma :) Eks me õpime nüüd üksteist tundma ja usaldama.
Tuesday, December 6
For the horses
Oioi . Kõik räägivad lumeast, et võiks tulla, aga mina tegelikult ei taha lund. Külma tahakas ainult natukene. Ma mäletan siiamaani , kui raske oli hobuseid selles suures lumes taga ajada või ise liigelda.Mulle sobib hetkel. :)
Ma pole tükk aega oma teisest hobusest Eloriast rääkinud. Eks ta mul tegelemata ole ja see on kurb, et ma aega ei leia tema jaoks. Aga nüüd ma luban, et igakord kui ma kodus käin, siis ma tegelen temaga. Ma viisin ta oma talvekorterisse Rannametsa. Seal ta sai omale sõbrjanne ja ühe vanema daami, kelle seltsi nautida. Ma pean talle päitsed ostma ja kabjad üle käima .
Kevadel on plaanis teda ka näitama minna.
Aga muidu on ta ikka päris isasse. Nii Eriksoni moodi. Jalad sellised tikud nagu noorel Eriksonil olid ja selline iseloomuga. Mitte vastik, aga.. tore kindlasti ma loodan :D
Rannametsa , kuhu on 6 km, viisin ma ta treikuga. Täitsa tublisti läks peale. Kolmanda korraga. Ei toimunud mingit "vägistamist". Alguses natuke rahmeldas , kui sisse sai, aga sõidu elas ilusti üle. Ma muidu ei poolda, et noore hobuse esimene treiku sõit tuleb üksi ja nii. Aga õnneks, Õnneks. läks kõik vist hästi. :)
Erikson oli nädal aega puutumata kuskil. Lasin tal karjas ilusti sisse elada. Nüüd on rahulikum. Ruffusega natuke veel jagelevad, aga see on rohkem häälega ja esijalaga vehkimine. Ja kätte annab ka juba ainult porgandi peale. Ei pea terve karjamaad kaasa jalutama kaerapangega.
Igatahes täna sõitsin siis. Ja on see tunne, et ei oska üldse ikka :( . Nii palju istaku vigu ja see õigel ajal õiges "koguses" hobuse mõjustamine. Oeh. Pikk tee on ees. Homme jälle. Eks siis räägin pikemalt kuidas olukord on . Homme ehk mõni pilt ka laeb ennast ülesse
Aga ilusaid lumeseid päevi teile . Saaremaal see vaevalt nii ruttu veel maha tuleb. :)
Ma pole tükk aega oma teisest hobusest Eloriast rääkinud. Eks ta mul tegelemata ole ja see on kurb, et ma aega ei leia tema jaoks. Aga nüüd ma luban, et igakord kui ma kodus käin, siis ma tegelen temaga. Ma viisin ta oma talvekorterisse Rannametsa. Seal ta sai omale sõbrjanne ja ühe vanema daami, kelle seltsi nautida. Ma pean talle päitsed ostma ja kabjad üle käima .
Kevadel on plaanis teda ka näitama minna.
Aga muidu on ta ikka päris isasse. Nii Eriksoni moodi. Jalad sellised tikud nagu noorel Eriksonil olid ja selline iseloomuga. Mitte vastik, aga.. tore kindlasti ma loodan :D
Rannametsa , kuhu on 6 km, viisin ma ta treikuga. Täitsa tublisti läks peale. Kolmanda korraga. Ei toimunud mingit "vägistamist". Alguses natuke rahmeldas , kui sisse sai, aga sõidu elas ilusti üle. Ma muidu ei poolda, et noore hobuse esimene treiku sõit tuleb üksi ja nii. Aga õnneks, Õnneks. läks kõik vist hästi. :)
Erikson oli nädal aega puutumata kuskil. Lasin tal karjas ilusti sisse elada. Nüüd on rahulikum. Ruffusega natuke veel jagelevad, aga see on rohkem häälega ja esijalaga vehkimine. Ja kätte annab ka juba ainult porgandi peale. Ei pea terve karjamaad kaasa jalutama kaerapangega.
Igatahes täna sõitsin siis. Ja on see tunne, et ei oska üldse ikka :( . Nii palju istaku vigu ja see õigel ajal õiges "koguses" hobuse mõjustamine. Oeh. Pikk tee on ees. Homme jälle. Eks siis räägin pikemalt kuidas olukord on . Homme ehk mõni pilt ka laeb ennast ülesse
Aga ilusaid lumeseid päevi teile . Saaremaal see vaevalt nii ruttu veel maha tuleb. :)
Subscribe to:
Posts (Atom)
