Jõulud

Eloria

Tere,

Saage tuttavaks, Tema on Eloria. Minu teine hobune. Isa on Erikson , ema Loria ja emaisa Laasik. Sündinud 24.märts 2010 aastal.

Kuigi mulle märad niivõrd ei meeldi, siis enda oma on ikka enda oma :) Eks me õpime nüüd üksteist tundma ja usaldama.

For the horses

Oioi . Kõik räägivad lumeast, et võiks tulla, aga mina tegelikult ei taha lund. Külma tahakas ainult natukene. Ma mäletan siiamaani , kui raske oli hobuseid selles suures lumes taga ajada või ise liigelda.Mulle sobib hetkel. :)

Ma pole tükk aega oma teisest hobusest Eloriast rääkinud. Eks ta mul tegelemata ole ja see on kurb, et ma aega ei leia tema jaoks. Aga nüüd ma luban, et igakord kui ma kodus käin, siis ma tegelen temaga. Ma viisin ta oma talvekorterisse Rannametsa. Seal ta sai omale sõbrjanne ja ühe vanema daami, kelle seltsi nautida. Ma pean talle päitsed ostma ja kabjad üle käima .

Kevadel on plaanis teda ka näitama minna.

Aga muidu on ta ikka päris isasse. Nii Eriksoni moodi. Jalad sellised tikud nagu noorel Eriksonil olid ja selline iseloomuga. Mitte vastik, aga.. tore kindlasti ma loodan :D

Rannametsa , kuhu on 6 km, viisin ma ta treikuga. Täitsa tublisti läks peale. Kolmanda korraga. Ei toimunud mingit "vägistamist". Alguses natuke rahmeldas , kui sisse sai, aga sõidu elas ilusti üle. Ma muidu ei poolda, et noore hobuse esimene treiku sõit tuleb üksi ja nii. Aga õnneks, Õnneks. läks kõik vist hästi. :)

Erikson oli nädal aega puutumata kuskil. Lasin tal karjas ilusti sisse elada. Nüüd on rahulikum. Ruffusega natuke veel jagelevad, aga see on rohkem häälega ja esijalaga vehkimine. Ja kätte annab ka juba ainult porgandi peale. Ei pea terve karjamaad kaasa jalutama kaerapangega.

Igatahes täna sõitsin siis. Ja on see tunne, et ei oska üldse ikka :( . Nii palju istaku vigu ja see õigel ajal õiges "koguses" hobuse mõjustamine. Oeh. Pikk tee on ees. Homme jälle. Eks siis räägin pikemalt kuidas olukord on . Homme ehk mõni pilt ka laeb ennast ülesse

Aga ilusaid lumeseid päevi teile . Saaremaal see vaevalt nii ruttu veel maha tuleb. :)

Paramm-paramm

Ma ei saa mainimast jätte, et täna oli 29.11 kohta ikka uskumatult soe ilm. Kahju, et ei tea palju kraade oli. Ja ilmselgelt ma riietasin ennast hommikul üle. See pori võiks ainult ära kaduda. Natuke külma ei teeks paha.

Tegelt ma ei tahtnud ilmast rääkida vaid tänasest trennist. Kuna Erikson läks karja eile ja paar päeva ma ei puutu teda, siis Aili pakkus, et ma võiksin Suliga tulla. Mõeldud tehtud.

Mul on tunne, et ma lõpuks saan aru kõigest, Välimine ratse ja sisemine säär jne jne . Kui sa oled pidanud koguaeg selliste pooltooreste hobustega sõitma ja ise ka pool"nätse" selle ratsutamise koha pealt siis ega midagi ilusat ei olnud. Nüüd on aga asjad teisiti. Ma saan ise õppida kogenud hobuse peal. Asja selgeks saamisel saan seda hakata ka õpetama oma hobusele. Loomulikult kellegi silma all. Aga tunne on hea!. Tänaseks ma olen hobustega tegelenud juba 13 aastat. No ja mida ma selle ajaga tegin, ma ei saa pihta . ?!? Viimane aeg ratsutama õppida, minu arust. Will do!

Aga praegu on tore kõik ja ma olen õnnelik vist :)

Aga , et mis tegime siis trennis jah. Ikka alustuseks hobuse ette-alla sõitmine. Painutused sisse- ja väljapoole nii sammus kui traavis. Keskliinid , sääreeest astumine ja galopp. Galopis ma tegelesin enda õlgade paigal hoidmise ja korralikult sadulas istumisega. Enamus trennist ma sain endale pühenduda. Oma istakule ja juhtimisvõtetele. Nii tore, nii tore :) :)

Erikson mõllab ka karjas. Aga seekord on vist rahulikum natuke. Aga boss, mis boss. Homme lähen vaatan , kas sõjahaavu ka on.


Eriksonil II korda elus seljas. Siis kui kõik alguse sai. Muide. Ta on mind meelega maha raputanud seljast ainult 1 korra. Ja siis jäi ju ponu üksi koju. :))

Tormituuled

Täna käis Tiit siin. Ruunas 4 täkku ära . Nende seas ka vanamees Taiguri. Eesti hobuse kasvatajad peaksid teadma kellega tegu. Siiamaani on vanahärraga kõik hästi. Amulett, Asteek ja Bisness läksid ka ruunaks.

Mingi hetk oli maneezis 3 hobust maas ja neljas maha vajumas. Kahju, et pilti ei saanud teha. Nagu laatsaret oli. Nüüd on pupsikud ruunad. Järgi jäi meile 3 noort täkku.

Käisin just Eriksoniga õhtul sõitmas üle tüki aja. Nüüd ta enam ei lonka ja mõtlesin, et proovin, kuidas jalg on . Kõik tundub korras olevat. Muidugi see, et ta on seisnud mitu päeva tähendas, et ta on kange ja punnib vastu. Trenni lõpuks oli ta aga väga hea. Vasakule on vähe rohkem kangem. Ei painuta nii palju, kui ma vahel nõuan. Aga ma jäin rahule.

Tahtsin, et Sandra minust pilti ka teeks, kui ma sõidan, aga no see Olympuse kaamera ei funktsioneeri üldse enam. Paar pilti sai ainult ja siis ka sellest, kuidas Erikson kangutab. Nii fun.

Vaade minu toa aknast :)






Pildid on tehtud trenni alguse poole . Pärast oli ta palju parem ja lõdvestunud ja isegi selg tuli paar koda korralikult ülesse ja täisistakus ajab mõnusalt õõtsuma. :)

Ehk saab ka meist asja kunagi! Loodame näeme.

**

Käisin kodus puhkamas 2 päeva ja olen tagasi Tikal. Tahtsin täna Eriksoniga sõitma minna, aga ta lonkab :( . Arvan, et suht alles saanud paugu pihta. Vasak esimene jalg. Ranne oli seestpoolt soojem ja oli näha, et tal valus on sellel toetuda.Mitte, et ta 3 jala peal oleks päris.

Mida siis teha lonke puhul? Seda on ju tegelt igal pool nämmutatud, aga kui ikka ise pole väga kokku puutunud siis esialgu nagu oleks puuga pähe saanud. Esialgu katsusin siis aimu saada, milline jalg ja kust kohast hobune jalga lonkab. Katsusin kahe käega hobuse jalgade sama piirkondade soojust. Sotid selged läksin jahutasin külma veega 10-15 min. Aili tuli ka ja vaatas asjateadjama pilguga üle, et kust valus on ja mis edasi teha. Jätsin ta ööseks sisse. ( Erikson oli nüüd esmaspäevast saadik päris karjas ) . Aili andis külma geeli ja määrisin ööseks peale.

Pupsule palju porgandit ja kallisid . Loodan, et hommikul on parem.

Hommikul vaatan kuidas on ja kas ta sörkida tahab . Katsun jälgida, kas asi muutub paremaks, kui jalg "soojaks" läheb või jääb samaks. Kui läheb liikudes paremaks , siis lasen tagasi karja. Kui ei , siis jääb sisse veel.

Vat nii on Eriksoniga. Muidu on ta mul tublimaks läinud. Karjas annab juba poole tunnise püüdmise ja kaeraga meelitamisega kätte. Muidu ma veetsin karjamaal ikka tubli poolteist tundi. Aga maius ikka murrab hobuse mingil hetkel . Või on see kadedus, kui teine sööb. Kõhnemaks pole õnneks jäänud. Kuigi ta pole kõhn. Täiest paras, aga mulle meeldiks, kui vasta talve oleks natuke rohkem seda kehakaalu. Ärge arvake, et ma tahaks, et ta jäme paks oleks. Saate aru küll :)

Hetkel vaatan ja otsin talle mingit lisasööta, sest kaera ma ei saa talle sööta regulaarselt, aga korra päevas midagi anda. Et miks ma tahan talle sisse sööta midagi? Sest karjamaal pole soolakivi ega mineraale hetkel vabalt saada ja olla kindel, et ta saaks kõik vajaliku ja terve oleks.

Muidu on kõik hästi. Pean aga oma talliplaane siin ja panen nupukesi kirja, et kuidas kõige paremini ja nupukamalt teha. Ah et mis talli asja? Ma ei teagi kas ma olen oma blogis kirjutanud, et taotlesime priast raha talli ehituseks ja detsembri alguses saame teada, kas meile ka raha jagatakse. Sellest lähemalt siis, kui kõik kindel on .

Muidu on tore vaadata, et mu blogil ikka lugejaid ka on :)

Erikson praegu . :)

work,work,work

Nonii. Rutiini ega midagi ei ole veel, sest iga päev on erinev ja ma olen ise enda peremees siin selles suhtes. Asjad peavad tehtud saama.

Kirjutada midagi väga pole. Tüüpiline talli elu. Söötmine ja boksid ja hobuste sisse välja vedamine. Enam vähem kõik hobused kes sisse peaksid tulema on ka sees. 3-4 boksi 28 on tühi veel.

Eile käis Reimo Värkimine läks poole öö peale, aga enamus kes sees oli ja hullud kabjad olid said tehtud. Vaatas Eriksoni varbavahed ka üle ja lõikas kiilu vahed lahti.

Täna oli Ebbe-Liisa siin ja andis trenni. Käisin ka Eriksoniga. Ega midagi ilusat ei olnud. Ise roni ette ja keha pole püsti , jalusele ei toetu. Hobune on üle ratsme blablabla. Aga Erikson on võrreldes 2 kuu tagusega palju eest paremaks läinud. Mina vb olen ka paremaks läinud. Aga pikk tee on veel ees.

Mm. Mis veel. Erikson on karjas käinud paar korda. Enam vähem saab hakkama. Aga no ega kerge pole. Ligi 10 indlevat mära, kes hõõruvad ennast vastu Eriksoni ja rivaalitsevad ruunad. Õnneks kõik on terved ja väike paika panemine käib. Homme läheb päris ära karja, sest ta on sees köhatama hakanud. Heina peale arvatavasti, Säreveres oli sama teema. Loodan, et see kaob ära väljas.

Eloriale leidsin ka talveks hea sooja koha , kus pikutada. Aga sellest kunagi hiljem.

Lumi võiks maha tulla või võiks selline paar kraadi külma olla. Mõnuš.

Pontsu oli täna nii hea. Samm oli nagu päris . Traavis oli esialgu natuke kange, aga siis ise lõdvestasin ennast ja käed ning paari ringi pärast panin jalused üle hobuse kaela ja istusin sadulasse ja palju parem oli kõik. Tegin kaheksaid ja sõitsin diagonaale . Proovisin teda sirgetel rohkem edasi sõita, kui ta all oli, et sääre peale ei ajaks ennast tagurpidi.

Galopp ei läinud arvesse . See oli kole. Kiirustas ja pakkus igasugust jama ja ei lõdvestunud. Siis hakkas koplis mingi trall ja puhistamine. Siis ei saanud suurt midagi teha. Vahepeal käisin tüdrukutel bussi vastas. Võtsin Eriku lahti aga läksin veel sõitma, et mõnus oleks ja ikka korralik trenn.

Muidugi on pupsu väga palju alla võtnud. Hetkel on piiri peal , et päris lahja ei paista, aga võiks ikka rohkem lihastki siis olla. Kõhna ei ole ta sellepärast, et ei saa süüa vaid ta passib aja ääres karja koguaeg ja nn unustab süüa.

Iga päev on ta nii pasane ka. Eile tegin ta kabjatutid lühemaks. Mitte päris maha, aga lühemaks ja saba trimmisin ka. Ainult 5 cm.

Eile tegin talle vabahüppeid ka. Kuna rada oli nagunii üleval, sest Kollom, Nilk ja See teine tädi käisid hobusied vaatamas ja mingil määral hindamas. Igatahes. Pupsik oli sellesuhtes vormis, et oanin max 70-80 cm ja tuli ilusti. järgmine nädal või millalgi tahaks pärih hüpata, sest minul ju tikub see himr hüppamise ees tulema, kui pikalt ei hüppa ja Eriksonil ka ehk natukene põnevam, kui meie tava trennid.

Selline nägi Erikson välja poolteist nädalat tagasi. Nüüd ta on natuke kõhnem.

Muska

Minu nn hoolealune Chopper

Eesti tõugu Täkk Taigur.

Chopper :" Võta mind ka paadile."

Kõikide piltide Autor on Taive Abner ja neid ei tohi võtta. Vot.

:)

Minu pupsik on nii numpsu. Ratsutame jõudsalt nii palju kui ma tööl olen. Aili aitab igati kus saab ja sõidab. Me oleme nii palju edasi arenenud selle väikese ajaga. Erikson tuleb juba tsipa ratsmesse kohati ja tegelen sellega, et sääre ja piitsa peale ennast tagurpidi ei ajaks. Enadaga olen tegelenud palju. Täisistakuga just .

Erikson käis ka karjas 3 päeva, aga tõin ära, sest ta peab natuke ikka asjade järgi üle mõtlema. Ajas karja kokku ja käitus nagu looduses täkud käituvad. Nii kui mära karjast eemale läks ajas tagasi. Ta oli päris läbi ja sadulavöö võis 2 auku kõrgemalt kinni panna. Loomulikult kaotas ta ka oma päitsed ära ja ma tegin poolteist tundi hobulausumist, et teda sealt kätte saada. Käi ise pange täie porganditega ligikaudu 50-60 pealises karjas ringi, et ühte hullu kätte saada.

Aga ma olen rahul ja kõik on hästi. Millalgi teen pilte ka. :))

Natuke ka vahepealsest. Horse show oli. Jällegi üks kordaläinud üritus. Olin nagu ikka tallimeeskonnas ja rahul oma valikuga. Põnev oli. Kes käis sa osa, kes ei käinud jäi ilma.

Kolmapäeval kolisin oma pupsikuga Saaremaale ära. Hetkel on ta tallis öösiti. Harjutame teiste hobustega, Ükspäev oli ta koos ühe ruunaga, siis märaga - jah märaga - ja siis karja bossiga harjutame nüüd. Hetkel olen ma kodus puhkamas ja kui tagasi lähen homme siis laseme suurde karja. Can't wait.

Sõitnud olen ka ja Aili on mind niiiii palju aidanud juba nende 2-3 päevaga. Ma tunnen, et ma olen nende päevadega juba nii palju õppinud, kuigi ma ei ole saanud trenni nagu trenni, et 1h ja seletatakse vaid ise palju nuputanud ja Aili on seljas käinud. Aga hakkab tulema. Ja see on niiiii hea tunne, kui kõik paremaks läheb. Pupsik juba saab aru, et all on parem ja mis see säär ja põlv ikkagi on ja mis nende survel teha tuleb. Aga ega ma ei hõiska ennem, kui mingi progress on toimunud.

Hetkel mu elu on tõusuteel. Peale neid pauke ja lööke ja allaminekuid on see hea tunne ja edasi minna on lihtsam ja motivatsiooni on. Ja seal Saaremaal on hea rahulik ja vaikne. Saab omaette nokitseda ja rutiin on . Mõnus. Mulle meeldib see.

Tikast rääkides siis seal on väga mõnus aura ja inimesed on väga toredad ja hobused on vahvad. Hobuseid on 87 vist. Enamus eesti tõugu hobused. On ka sporthobuseid ja ristandeid. Kui ma seal juba mõnda aega olen olnud, eks siis kirjutan täpsemalt.

Aga päikest ja sügis on nii mõnus, et nautige seda. :)

Kuu lõpp vajus mul kuidagi blogimisega täitsa ära. Lood on nii, et meie aeg Piirumi hobustega sai läbi. Rautsikuga saime nii kaugele, et tegin temaga sammu ja traavi lahtiselt. Oli täitsa juhitav ja säärele ka päris ok . Russelil pm käisin seljas. Aga ta oli lõpuks uskumatult tubli. Seisis üksi kinni, andis kõiki jalgu ja viimasel päeval külastas meid ka sepp, kes nad mõlemad ära värkis.

Mis minust ja minu hobusest saab? No alustuseks oli mul üks Saksamaa ots soolas, aga kuna ma ei taha Eestis lahkuda oma venna pärast, siis ma üritasin Eestis leida tööd ja selle ma ka leidsin. Eelmine nädal käisin Saaremaal Tika talus asja uurimas . Esmaspäeval ja teisipäeval tegin 2 poovipäeva ja üüd teisipäevast lähen päris tööle. Loodan, et asjad sujuvad nii ruttu ja hästi, et saan ka oma poni kaasa kohe võtta.

Ma tunnen, et see on uus algus ja uued võimalused ja äkki ma õpin ratsutama ka.

:)

Aa. ja seda ma pole vist kajastanud oma blogis, et Erikson on ruun nüüd. 2 nädalat tagasi sai see tegu tehtud. Ma olin päris kurb, aga see oli kõigile parem. Haavad on ilusti paranenud ja tuju on ka paremaks läinud.

Kurb oli Francot ära saata, aga ehk pupsik leiab Saaremaal omale mõne hea semu. Kui ta käituda oskab, siis läheb Erikson suurde karja ka kunagi, seda aga siis, kui hormoonid nii laes pole enam.

Millalgi tuleb ka rohkem pildiblogi . :)

Seniks, aga palju positiivset meelt!

Lühidalt.Täna oli tore päev. Rautsikul käisin seljas. See oli kolmas kord ja tegin ka lahtiselt sammu. Russelil tuli korde peal käimine väga hästi välja. Värkisin Rautsiku esimesed kabjad ära. Tegime kilega kolli neile . Õhtul viisime heinad ja enda hobustega tegime ka natuke.

Täna oli mei väga tegus õhtupoolik. Triin jõudis pealelõunat ja läksime Jaagupisse. Alsutasime noortest.Mina võtsin Rautsiku ja Triin Russeli. Russelil oli esimest korda elus sadul seljas. Natuke rodeot.

Mina ohjasin Rautsikut ja Triin kordetas Russelit. Rautsik oli tubli. Otse käimine ja mõõda teed on väga tore, aga pöörded vajavad veel lihvimist. Russeliga oli Triin ka rahule jäänud. Kui Triin lõpetas Russeliga tegin Rautsikule ka natuke kordet ja otsustasin ka selga ronida. kõõlusime mõlemalt poolt kõhuli ja siis päris selga. Triin käis käekõrval natuke ja siis võtsin ratsmed ka kätte ka tegin ümber Triinu väikest ringi. Kõik tuli välja ja homme katsume juba suurt ringi teha ja natuke ka traavi vb.

Panime Eriksoni "raami" vahele. Ehk siis sedelga ja rangid ja looga ja panime ta nn ette. Poiss käitus väga viisakalt ja ei karnud lohisevat raami. Triin pani pärast ka kummi taha ja seda ta ka ei kartnud. Hirmus oli rohkem, kui Triin hüppas või lehvitas käsi üleval. Nüüd vaja vanker saada kuskilt ja poiss kunagi ette panna. :)

Hiljem käisime ka Franco ja Eriksoniga meres. Aga kuna valged jänkud olid nii hirmsad Franco jaoks, siis nende teed Triinuga läksid lahku. Natuke paanikat, üle kivide hüppamist ja selja taha ronimist, aga Franco oli vapper, et esimest korda elus üldse merre tuli. Homme jälle :)

Kahjuks tänasest ühetgi pilti pole, sest kaamera jäi koju. Aga jäime rahule päevaga :))

Crazy weather.

Eile oli meil Triinuga päris tegus päev. Alustasime Piirumist. Võtsime siis plaaniks hobust kabjad korda teha. Alustasime kõige hullemast, Leedist. Tal olid kabjad päris hullud ja pikad. Pikad lõhed pikki kapja ei teinud seda kergemaks. Me veendusime, et Leedil oleks vaja raviraudu, sest tagukapjade lõhed olid juba peaaegu piirdes ja kui me tegime tagujalgu oli aru saada, et tal oli valus seista ainult ühe tagumise jala peal. Aga Kabjad said paremad. Siis võtsime Adli. Tegime esimesed kabjad , sest tagumised olied enam vähem. Ja Risti esimesed tegime ka ära. Ja kuna Rulli või Reede ( ma ei tee neil enam vahet ) oli nii ablas seal meil juures terve aeg, siis võtsime tema jalad ka ülesse.

Tegime ka Riohaga natukene. Proovisime korde ringile panna. Käis ka seal, aga kuna me olime karjas sees, siis sellest kõigest midagi eriti välja ei tulnud.

Andsime õunad ja Triin sügast Ratsut ja tulime ära.

Vahi kui pika kerega võib üks eestlane olla.

Jaagupis oli plaan minna Rautsikule korralikult selga. Esimesel katsel jooksel Russel pool aeda maha ja kappas mõõda Kosmost ringi, sest voolu polnud aias sees. LÄksime aga tagasi ja parandasime aia ära. Panime uued postid ja uue lindi ja särst sai kõva.

Võtsime Rautsiku oma "korde aeda" . Väike korde ette ja kõige pealt mõlemalt poolt kõhuli selga ja siis päris selga. Käisime natuke , tulin maha. Nii veel korra ja käisime ning lõpetasime ära. Kõik oli uhke ja kena. Täna proovime juba korderingile minna kõndima. Muide seda kõike ilma sadulata, sest meil pole talle sobivat sadulat. Loodan, et ma jään täna terveks ikka.

Kuna ilmad on väga sandid, siis ega hobustega väljas miskit teha ei saa, sest iga krõpsu ja krapsu peale ollakse valmis spurtima. Aga viisime hobused varjualusega koplisse Jaagupis ja vedasime neile kuiva heina juurde.

Piirumis tõime märad suurest tiigist alla mereäärde. Tänaseni on nad seal püsinud. Viisime täna neile õuna ja vaatasime vett.

Täna me süstisime ruunad, kes lähevad 3 nädala pärast ruunamisele , teetanuse vastu. Risling, Rautsik, Russel ja Erikson. Kõik süstid said probleemiteta tehtud. Andsime Eriksonile ka ussirohtu ja puhastasime Russeli ja Rautsiku silmad ära. Andsime veel nänni ja tulime tulema. Tõin ka kõik katkised päitsed Piirumist ära ja katsun need ära parandada.

Kui homme on ilm rahulikum, siis ehk teeme tööd ka natuke hobustega.

Muide, kes loeb mu blogi, et meil on müüa ka noorhobuseid. Rautsik, Russel,Rioha ja Reserva. Et kellel huvi , võtke ühendust. Hinnad pole kivist :))

Alustasime siis Jaagupit hobustest. Võtsime mõlemad korraga omale hobuse. Mina Rautsiku ja Triin Russeli. Timmisime Russelile ka midagi ümber kere, sest minu sedelga vöö on pikk mõlemale hobusele. Triin alustas Russeliga korde ringil käimist ja mina ohjasin Rautsikut. Tegime alguses ringe, aga see pidev keeramine tüütas ära teda ja tegime pikki sirgeid Aare maja poole ja Kosmose parklasse. Tubli oli üksinda . Panin ka kapsli peale, hästi nõrgalt ja see oli uus ja segav faktor, aga harjus ruttu ära. Lõpus tegin Rautsikuga ka natuke topeltkorde moodi asja, aga hakkas keerutama ja ei saanud aru, miks ma tema taga ei käinud. Aga tegime mõni ilusa ringi ja siis palju kiitust ja õuna ja lõpetasime.

Triin ohjas peale kordetamist Russelit. Algul päitsete küljes ja pärast natuke ka suuliste küljes ja Russel oli päris vapper ja sai hakkama ilusti. Pärast voolisime Rautsiku kapju natuke ilusamaks, lõikasin kiilud ja raspeldasin. Russeli esimest paremat ja raspeldasime lühemaks . Russel annab nüüd muide kõiki 4 jalga. Pärast võtsime kivi ja tõusime kõrgemale ja kõõlusime selja peal natuke hobustel ja vehkisime üleval kätega.

Proovisime Rautsikule ka minu vana sadulat, aga see on kitsas talle ja minu sadul on suur talle. Peab ponisadula otsingutele asuma. Arvatavasti ka Ramsesele läheb väiksema istumisega sadul.

Käisime peale noori ka oma hobustega ratsutamas. Läksime platsile. Tegin Eriksoniga tööd ringi peal ja Triin juhendas. Pärast sõitsin ka Francoga natuke. Ja siis veel Eriksoniga. Tagasitulles olid meil kukeseente asukohad ära vaadatud ja võtsin rätiku kaelast ja saime lõpuks terve suure rätiku täie kukekaid. Õhtul tegime kukeseene kastet. Nämm.


Käisime kodust läbi ja söime natuke ja läksime Piirumisse.

Piirumis alustasime Rislinguga. Võtsime ta välja karjamaalt ja pesime haava puhtaks ja panime sussu. Harjasime ta puhtaks ja tegime soengu ka korda. Ilusad takjadpead olid nad mõlemad, aga natuke palsamit ja kõik oli kena. Triin võttis jalad ülesse ja pani ta kordele, et mida ta kujutab endast. Ega ta eriti tubli korde otsas ei olnud. Kiskus välja koguaeg ja piitsa peale hakkas vastu. Mitte, et teda oleks sellega löödud, aga iga märguanne oli kohe tagurpidi käik.






Samal ajal mina kasisin Ramsese lakka. No oli tööd. Aga välja tuli armas ponks poiss. Temaga me tulime ka aiast välja hiljem, kui Rislinguga oli lõpetatud. Panime ta lasipuu äärde, kammisin veel viimase takjad välja lakast ja tegin saba korda. Võtsime jalad ülesse ja tohterdasime suuremaid auke ja mokka. Risling on tal mokast hammustanud. Muidu näeb ta väga hea ja ilus välja. Ramsese panime ka korde peal käima, et näha kas ta käib ja mis teed. Olime samas talli ees. Punnis ikka vastu ja vehkis peaga ja korra tõmbas käest ka ära. Tõmbas tiigi äärde ja siis elas oma viha ja pahameele heinarulli peale välja ja siis oli kõik hästi jälle. Käis veel paar ringi ja lõpetasime. Oskab käia kordel. Andsime poistele õuna ja läksime alla.




Tutvusime ruunadega Ruunad on mel Atilaid, Robinson ja Argos. Järeldasime, et nad on ikka paksud ja mõlakas, Sügasime ja vaatasime, kas nad terved on. Otsustasime Argose kapju reguleerida. Saime esimesed ka tehtud. Need on tal ikka päris O's ja koledad.




Ja paljudel hobustel on siin luumune palju. Igatahes andsime õuna ja läksime märasid vaatama. Tegin õunadest pika rivi maha ja kõik tulid jooksuga. Risti muidugi kõige ees. Sõid nii rahulolevalt.



:)

Täna me alustasime Rautsikuga. Puhastasime ja lõikasime laka sisse päitsete/ valjaste koha. Valjad pähe ja ohjama. Tegime suuri ringe alustuseks , siis kaheksaid ja siis juba slaalomit. Hiljem läksime rohkem teepoole ja tulime tagasi ja nii pärast ka traavis. Triin võttis Franco ja läksime ohjades mina Rautsikuga kiriku poole ja tegime sealpool ühe ringi. Kõik oli tore.

Russel oli ka tubli täna. Tegime ka soengud korda. Jalgu võtsime ja katsusime. Panime ohjadesse . Algul käsin ees ja siis Triin ohjas teda üksi. Ohjad olid päitsete küljes. Ilusti tegid suuri ringe ja pärast natuke kõndisid ka ringi peal. Tõin ka suure kivi ja tõusin kõrgemale ja toetusin seljale ja katsusin seal selga ja laudjat. Tubli oli.

Üleeile saabus meile ka Triinu hobune Franco, kes naudib vananaiste suve mõne nädala siin meie juures. Hetkel on ta natuke õnnetu veel, aga harjub juba. :)

Poisid saavad omavahel ilusti läbi , natuke armukadetsust on , aga see läheb ka üle varsti.

Sama päeva õhtul käisime koos metsas hobustega. Mõnus oli. Seeni oli nii palju.

Kõik on uus , septembri kuus.

Kuskile võistlema ma ei läinud. Tšempionaadi jätsin ka ära, sest ulmelised summad ja Erikson ei ole hetkel eriti positiivselt meelestatud ratsutamis lainel. Arvatavasti tunnetab minu pingeid ja meeleolu ja nii muutub ka hobuse oma.

Septembrist on meil Triinuga nüüd 2 noort hobust Jaagupis tegeleda ja vb hakkame ka Piirumis käima. Eks näis kuidas see välja kujuneb.

Igatahes nendega kaheks nooreks on hetkel Russel ja Rautsik. Mõlemad on 3 aastased eesti tõugu täkud veel. Kuskil 2 nädala pärast tuleb meil suurem ruunamine. Russel, Rautsik, Risling ja Erikson ruunatakse ära. Pean veel teetanuse süsti ära tegema kõigile.

Aga noortest lähemalt. Russel on meil kõige toorem. Temaga hetkel tegeleme kukla probleemida, et päitseid ei pane üle pea vaid ilusti teeme kinnituse lahti ja külje pealt kinni. Katsume saada teda jalgu andma ja seista kinniseotult, et ta maha ei istuks. Jalgadega on nii, et esialgu annab juba päris ilusti ja tagumisi laseb puutuda ja mingil hetkel laseb seda üleval hoida, et ei viruta. Aga see on probleem, ta ei oska ennast ikka üldse tasakaalustada kolmele jalale. Panime talle valjad pähe ja päitsed peale. Ka sadulateki ja kordesedelga panime selga. See teda ei huvitanud eriti. Jakäime aga käekõrval ja harjutamine mitte selga ronimist. Tutvustasime ka kordega. Tegime vurri temaga ja käis sammus korde peal.. See kõik toimus meil 3 päeva jooksul.




Rautsik annab enam vähem jalgu. Kipub ikka eest ära astuma ja natuke vehkima, aga see on lihtsalt harjutamise ja rutiini küsimus. Rautsik käis meil käekõrval ja ohjes üksi valjastega. Tuli väga uhkelt välja. Nüüd katsume temaga juba metsa minna ohjama ja Russeli tahaks ka kaasa võtta. Et Rautsikuga saab juba rohke tööd teha ja varsti ka miskit sadulat proovima hakata.




Ja Eriksonist rääkides siis me pole ratsutanud eriti. Katsume rohkem maast tööd teha ja Triin aitab mind temaga. Triin tegi talle topeltkordet ja hobune oli kohati hea ja kohati hakkas väga vastu. Aga tal on küllaltki suur tagasilöök toimunud. Ta ehmub ja kardab jällegi igasugu asju ja hakkab vastu. Aga vaikselt uuesti alustada ja seekord kõik õigesti teha. Panen siia mõne parema pildi tollest korrast.






Vat nii. Kui meie hobupark suureneb, eks ma siis räägin nendest lähemalt. Hetkel ma kajastan nende kolme tüübi tegemisi ja arengut.

Olge mõnusad.