ERIKSON

Kuu lõpp vajus mul kuidagi blogimisega täitsa ära. Lood on nii, et meie aeg Piirumi hobustega sai läbi. Rautsikuga saime nii kaugele, et tegin temaga sammu ja traavi lahtiselt. Oli täitsa juhitav ja säärele ka päris ok . Russelil pm käisin seljas. Aga ta oli lõpuks uskumatult tubli. Seisis üksi kinni, andis kõiki jalgu ja viimasel päeval külastas meid ka sepp, kes nad mõlemad ära värkis.

Mis minust ja minu hobusest saab? No alustuseks oli mul üks Saksamaa ots soolas, aga kuna ma ei taha Eestis lahkuda oma venna pärast, siis ma üritasin Eestis leida tööd ja selle ma ka leidsin. Eelmine nädal käisin Saaremaal Tika talus asja uurimas . Esmaspäeval ja teisipäeval tegin 2 poovipäeva ja üüd teisipäevast lähen päris tööle. Loodan, et asjad sujuvad nii ruttu ja hästi, et saan ka oma poni kaasa kohe võtta.

Ma tunnen, et see on uus algus ja uued võimalused ja äkki ma õpin ratsutama ka.

:)

Aa. ja seda ma pole vist kajastanud oma blogis, et Erikson on ruun nüüd. 2 nädalat tagasi sai see tegu tehtud. Ma olin päris kurb, aga see oli kõigile parem. Haavad on ilusti paranenud ja tuju on ka paremaks läinud.

Kurb oli Francot ära saata, aga ehk pupsik leiab Saaremaal omale mõne hea semu. Kui ta käituda oskab, siis läheb Erikson suurde karja ka kunagi, seda aga siis, kui hormoonid nii laes pole enam.

Millalgi tuleb ka rohkem pildiblogi . :)

Seniks, aga palju positiivset meelt!