Thursday, September 24

ping pong

Nüüd olen siis koolis. Läheb nii ja naa. Kool on normaalne. Kuid hoiatakse igalt poolt kokku kust vähegi võimalik. Iga paberi eest peab maksma jne. Meil tuleb vist oktoobris vms vaheag, sest õpetajad saadetakse sundpuhkusele nädalaks, et raha kokku hoida. Ühika toad on normaalsed, võrreldes poiste kuuriga. Aga jah see, et noored on kokudest lahti saanud ja joovad jne. Esimesel nädalal läks keegi 4,4 promilliga maoloputusele. :S Kahju. Ja meedias on ka juttu, et koguaeg juhtub mingi õnnetus või keegi hukkub seal järvamaal. Suht masendav.

Iseenesest on eriala lahe. Kati Leutoneni tunnid on väga huvitavad ja mõtlema panevad. Olen selle 3 nädalaga päris palju õppinud . Hetkel tegeleme ohjamisega ja noorhobustega. Hiiumaalt Tiku juures on toodud 4 noorhobust. Päris vahvad tegelased, kui kõigil mingi kiiks, kes ei lase päitseid pähe panna ja kes ei lase pead üldse katsuda. Aga kihvt on jälgida, kuidas hobused muutuvad nii lühikese ajaga.

Karistamises ja kiitmisest oleme palju rääkinud. Ma olen ikka suht kahe seina vahel elanud ja pole mõelnud üldse, et süveneda ka hobuse loogikasse rohkem. Hobused on ikka niiiiii loogilised loomad ja enamus inimesi nii lollid. Ma ei suuda/ viitsi täna kõigest kirjutada, aga ajapikku ma katsun.

Erikuga on nii lood, et ta on väga rahul Soometsas. Karja booss ja poisid õpivad tema pealt vist. Aga hea on see,et ta saab väljas olla ja veel viimaseid rohelisi kõrsi süüa ja suhelda. Olen mõelnud teda kooli kaasa võtta, aga just see paneb mõtlema, kas mul on see rahaliselt võimalik ja et ta ei peaks üksi olema. Siiski täkk ja kui piss pähe lööb siis ta on ikkagi lärmakas. Mis siis, et muidu on ta rahulik. Marilin pidi ka minema Hr.Hanksi proovima nv, vb võtab rendika omale, siis saaks neid koos välja lasta, kui nad lepivad. Erik on suht seltsiv.


Muidu on elu imelik. Ma nagu lihtsalt oleks. Mu siht on kadunud. Ma ei tea mis saab peale kooli lõppu. Naljakas mõelda, et alles ma sinna läksin ja juba mõtlen lõpust. :)
Eks näis, mis tulevik toob. Ma kirjutaks veel, aga lihtsalt nohu on ja kõrvad lukus siis oleks nagu vaakum mull pea ümber. :)

Tervitaks Andrest, et ta on nii usin blogi lugeja :)





Wednesday, September 9

Time passes by us.

Palju aega mõõdas ja ei teagi kust otsast alata..

Igatahes. 22 august käisime Eriksoniga ja Ammiga Saaremaal Tika talus noorhobuste üleriigilistel jõudluskatsetel. Sõit mõõdus väga rahulikult ja hästi, kui arvestada seda, et meie pardal olid täkk ja mära. Kohapeal esimsese asjana tekitas probleeme kohe see, kus parkla on ja hobused maha saab võtta jne. Saime siis sellega ühele poole. Nii kui olin Erikuga maha saanud küsis kohe, et näe, Erikson jälle Saaremaal. Mina isiklikult naisterahvaid ei tundnud, kui meenusid tuttavatena mõõdunud aastast. Asi venis väga pikale. Vanemaid täkk oli see kord palju kohale tulnud. Vabahüppeid tehti maneezis, kus üleval pealtvaatajate ruumis ei olnud õhku hingata ja ei kommenteeritud mu hobuse hüppamist ega middagi, kuigi sain kaks aplausi (A) :) . Ja vabahüppe hindega oli ka nii, et diplomil oli 8,5 , minule saadetud protokollil oli 8 ja netis on 9. Kumb siis see õige on?

Peale seda viisin Eriksoni Soometsa Kärbi talusse. Seal on ta koos kahe aastase täkupoistega.

Aga uskumatu on see tunne, kui sõidad enda kasvatatud ja ratsastatud hobuseda. Marilin küll sõitis ka natuke, aga ikkagi. Ta on nii tubli mul. Ilusti tõuseb mõlemast jalast galoppi, painutab ja reageerib ilusti säärele. Oleme teinud ka mõne hästi madala hüppe ja need on läinud edukalt. katsume harjutada nüüd kellegi teisega koos platsi peal sõitmist. Ta muutub küll ärevaks, aga katsume hakkama saada.

Igatahes ma olen väga rahul oma hobusega.

Hetkel on plaan ta tuua ka mõneks kuuks siia Säreverre, aga kui vaadata neid bokse, mis sinna eratalli tehakse, siis üks tugevam jalalöök ja lauad on eest läinud. Loodan, et see saab ikka selle aasta numbri sees valmis.

Olgu. Eks mõtteid on palju ja hiljem kirjutan Säreverest ka tsipa.

aga tsauks. :)