Wednesday, June 27

I have a dream..

Käisime täna oma naiskadega ( mina, Kerli, Marilin ja Gerli ) Soometsas hobuste ülevaatust vaatamas. Üllatavalt oli kohale tulnud suur hulk inimesi ja veel suurem hulk hobuseid. Näidati tervelt 20. hobust. Hobuseid oli erinevaid - tori tõugu, eesti hobuseid ja erinevaid ristandeid. Nägime kõiki hobuseid ja kuulasime Hr. Kallaste juttu ja elasime kaasa. Ütleks nii, et Häädemeeste valla hobusepark on kirju . Kõige parema hinnangu sai tori tõugu ruun ( jah ruun ) Harr, kes on ka juba aegadest aegadesse minu lemmik. St minu unistute hobune. Natuke võiks tüübilt kergem olla, aga just sellist "kaisukaru" ma tahaks omale. Eestlastest esines hästi täkk Vermut, kes üllatas oma hea hüppega. Muidu päris oma isa nägu ( Aku ) . Silma jäi veel Sirly kasvatatud Andreia, kelle traav oli lennukas ja hõljuv. Ehk järgmisel ülevaatusel esineb juba paremini. :)

Pärast näitust oli külamajas HDM hobusekasvatajate koosolek. Võeti päev kokku ja peeti kõnesid, esitati küsimusi.  Loodan, et Häädemeeste valla hobusekasvatajad võtavad end kokku ja saavad tihedamini kokku ja teevad ka koostööd. Seda nii koolituste kui ka õppepäevade korraldamise näol.

Positiivne oli veel see, et mind kutsuit kahele tüdrukule natuke õpetussõnu jagama. Väga meelitatud olen ja loodan, et selles tuleb välja pikemas perspektiivis koostöö. =) .

Kuna näitus venis kole pikale. Lõpetasime pool 5 alles. Kuulasime tund aega kõnesid ja tulime varem ära. Viisin naiskad kablisse ratsutama ja ise läksin talli ehitusplatsile ehitajatega ja Madisega asju arutama. Tokid said natuke maasse. Panime talli asukohta paika. Juurdlesima ja arutasime. Lõpuks sai ikka teistpidi, aga usun, et see on hea. Homme lähevad tokid maasse. Ideepoolest tuleb kopp peale ja koorib pinnase pealt ära. Sissesõidu teele tuuakse killustikku peale, et suured rekad ja autod ära ei upu sinna ja hakkab pihta see ehitus. Juurdlesime seal pikalt kuidas ja mis. Aga kõik olid ühel nõul, et asi peab lõpuks tulema ilus. Inimesele ja eelkõige hobusele meeldiv keskkond. Sellepärast tulevad ka normlaased boksisuurused, avar vahekäik ja avar tallihoov. Natuke on selgusetu veel, kuhu paigutada sõnnikuhoidla,saepuruhoidla ja hein. Lahendusi on palju, aga kõik oleneb , kas see kõik hakkab masinajõul toimuma või inimjõul. Igatahes loodan parimat ja hoidke mulle pöialt, et kõik hästi sujuks.

Pärast seda läksin veel Eriksoniga ratsutama. Käisin ilma sadulata. Päris mõnus oli. Üritasin käed pehmed hoida, aga pärast piltide pealt ikka vaatasin, et ajasin käsi laiali . Traavis korra-paar sammu tundsin, kuidas selja üles tõstis ja rohkem õõtsuma hakkas. Galopis oli ka üllatavalt hea selle kohta, mis ta muidu on olnud. Hetkeks oli päris kena kõrvalt isegi olnud. Piltide pealt parimaid hetki väga pole näha, aga ma ise olen rahul.

Niisiis. Üritan oma väheseid lugejaid ikka oma hobueluga kursis hoida.

Tänased pildid siis Kerli poolt . Mucias cracias talle :)









Siin ma annan "präänikut" mitte piitsa. ( äkki keegi näeb valesti :) )

Homsest 3 päeva tööl jälle. Marilin ehk läheb meile takistusteks latte võsahunnikust välja kaevama ja liigutavad mu poni. Pühapäeval lähen Reiu raknedile aega võtma vist. Pole elus rakendivõistlusel käinud. Hope it's fun. 


Aa. Käisin eile ka oma teist poni vaatamas. Ta vist tõesti elab õhust ja armastuses ja võtab juurde rohu nägemisest. Natuke on ikka " kosunud" Aga ei midagi eluohtlikku veel. Ma üritan oma aega planeerida, et kõike jõuda, sest kes palju teeb, see palju jõuab!

2 comments:

Maarja said...

Grete, Sa oled nii tubli(: Nii tore on lugeda, et talliehitus hakkabki pihta. Igaljuhul soovin edu ja hoian pöialt!

Grete said...

Aitäh, aitäh, aitäh! Ma ise olen ka nii elevil, sest see kõik hakkab reaalseks saama, mis oli pea aasta ainult paberi peal. (A) Natuke kardan ka, et kas kõik saab ikka nii nagu peab, aga ma loen igasugu kirjandust ja õppematerjale ja üritan seal kohapeal olla.