Tegelt ma ei tahtnud ilmast rääkida vaid tänasest trennist. Kuna Erikson läks karja eile ja paar päeva ma ei puutu teda, siis Aili pakkus, et ma võiksin Suliga tulla. Mõeldud tehtud.
Mul on tunne, et ma lõpuks saan aru kõigest, Välimine ratse ja sisemine säär jne jne . Kui sa oled pidanud koguaeg selliste pooltooreste hobustega sõitma ja ise ka pool"nätse" selle ratsutamise koha pealt siis ega midagi ilusat ei olnud. Nüüd on aga asjad teisiti. Ma saan ise õppida kogenud hobuse peal. Asja selgeks saamisel saan seda hakata ka õpetama oma hobusele. Loomulikult kellegi silma all. Aga tunne on hea!. Tänaseks ma olen hobustega tegelenud juba 13 aastat. No ja mida ma selle ajaga tegin, ma ei saa pihta . ?!? Viimane aeg ratsutama õppida, minu arust. Will do!
Aga praegu on tore kõik ja ma olen õnnelik vist :)
Aga , et mis tegime siis trennis jah. Ikka alustuseks hobuse ette-alla sõitmine. Painutused sisse- ja väljapoole nii sammus kui traavis. Keskliinid , sääreeest astumine ja galopp. Galopis ma tegelesin enda õlgade paigal hoidmise ja korralikult sadulas istumisega. Enamus trennist ma sain endale pühenduda. Oma istakule ja juhtimisvõtetele. Nii tore, nii tore :) :)
Erikson mõllab ka karjas. Aga seekord on vist rahulikum natuke. Aga boss, mis boss. Homme lähen vaatan , kas sõjahaavu ka on.
Eriksonil II korda elus seljas. Siis kui kõik alguse sai. Muide. Ta on mind meelega maha raputanud seljast ainult 1 korra. Ja siis jäi ju ponu üksi koju. :))