Alustasime siis Jaagupit hobustest. Võtsime mõlemad korraga omale hobuse. Mina Rautsiku ja Triin Russeli. Timmisime Russelile ka midagi ümber kere, sest minu sedelga vöö on pikk mõlemale hobusele. Triin alustas Russeliga korde ringil käimist ja mina ohjasin Rautsikut. Tegime alguses ringe, aga see pidev keeramine tüütas ära teda ja tegime pikki sirgeid Aare maja poole ja Kosmose parklasse. Tubli oli üksinda . Panin ka kapsli peale, hästi nõrgalt ja see oli uus ja segav faktor, aga harjus ruttu ära. Lõpus tegin Rautsikuga ka natuke topeltkorde moodi asja, aga hakkas keerutama ja ei saanud aru, miks ma tema taga ei käinud. Aga tegime mõni ilusa ringi ja siis palju kiitust ja õuna ja lõpetasime.

Triin ohjas peale kordetamist Russelit. Algul päitsete küljes ja pärast natuke ka suuliste küljes ja Russel oli päris vapper ja sai hakkama ilusti. Pärast voolisime Rautsiku kapju natuke ilusamaks, lõikasin kiilud ja raspeldasin. Russeli esimest paremat ja raspeldasime lühemaks . Russel annab nüüd muide kõiki 4 jalga. Pärast võtsime kivi ja tõusime kõrgemale ja kõõlusime selja peal natuke hobustel ja vehkisime üleval kätega.

Proovisime Rautsikule ka minu vana sadulat, aga see on kitsas talle ja minu sadul on suur talle. Peab ponisadula otsingutele asuma. Arvatavasti ka Ramsesele läheb väiksema istumisega sadul.

Käisime peale noori ka oma hobustega ratsutamas. Läksime platsile. Tegin Eriksoniga tööd ringi peal ja Triin juhendas. Pärast sõitsin ka Francoga natuke. Ja siis veel Eriksoniga. Tagasitulles olid meil kukeseente asukohad ära vaadatud ja võtsin rätiku kaelast ja saime lõpuks terve suure rätiku täie kukekaid. Õhtul tegime kukeseene kastet. Nämm.


Käisime kodust läbi ja söime natuke ja läksime Piirumisse.

Piirumis alustasime Rislinguga. Võtsime ta välja karjamaalt ja pesime haava puhtaks ja panime sussu. Harjasime ta puhtaks ja tegime soengu ka korda. Ilusad takjadpead olid nad mõlemad, aga natuke palsamit ja kõik oli kena. Triin võttis jalad ülesse ja pani ta kordele, et mida ta kujutab endast. Ega ta eriti tubli korde otsas ei olnud. Kiskus välja koguaeg ja piitsa peale hakkas vastu. Mitte, et teda oleks sellega löödud, aga iga märguanne oli kohe tagurpidi käik.






Samal ajal mina kasisin Ramsese lakka. No oli tööd. Aga välja tuli armas ponks poiss. Temaga me tulime ka aiast välja hiljem, kui Rislinguga oli lõpetatud. Panime ta lasipuu äärde, kammisin veel viimase takjad välja lakast ja tegin saba korda. Võtsime jalad ülesse ja tohterdasime suuremaid auke ja mokka. Risling on tal mokast hammustanud. Muidu näeb ta väga hea ja ilus välja. Ramsese panime ka korde peal käima, et näha kas ta käib ja mis teed. Olime samas talli ees. Punnis ikka vastu ja vehkis peaga ja korra tõmbas käest ka ära. Tõmbas tiigi äärde ja siis elas oma viha ja pahameele heinarulli peale välja ja siis oli kõik hästi jälle. Käis veel paar ringi ja lõpetasime. Oskab käia kordel. Andsime poistele õuna ja läksime alla.




Tutvusime ruunadega Ruunad on mel Atilaid, Robinson ja Argos. Järeldasime, et nad on ikka paksud ja mõlakas, Sügasime ja vaatasime, kas nad terved on. Otsustasime Argose kapju reguleerida. Saime esimesed ka tehtud. Need on tal ikka päris O's ja koledad.




Ja paljudel hobustel on siin luumune palju. Igatahes andsime õuna ja läksime märasid vaatama. Tegin õunadest pika rivi maha ja kõik tulid jooksuga. Risti muidugi kõige ees. Sõid nii rahulolevalt.



:)

Täna me alustasime Rautsikuga. Puhastasime ja lõikasime laka sisse päitsete/ valjaste koha. Valjad pähe ja ohjama. Tegime suuri ringe alustuseks , siis kaheksaid ja siis juba slaalomit. Hiljem läksime rohkem teepoole ja tulime tagasi ja nii pärast ka traavis. Triin võttis Franco ja läksime ohjades mina Rautsikuga kiriku poole ja tegime sealpool ühe ringi. Kõik oli tore.

Russel oli ka tubli täna. Tegime ka soengud korda. Jalgu võtsime ja katsusime. Panime ohjadesse . Algul käsin ees ja siis Triin ohjas teda üksi. Ohjad olid päitsete küljes. Ilusti tegid suuri ringe ja pärast natuke kõndisid ka ringi peal. Tõin ka suure kivi ja tõusin kõrgemale ja toetusin seljale ja katsusin seal selga ja laudjat. Tubli oli.

Üleeile saabus meile ka Triinu hobune Franco, kes naudib vananaiste suve mõne nädala siin meie juures. Hetkel on ta natuke õnnetu veel, aga harjub juba. :)

Poisid saavad omavahel ilusti läbi , natuke armukadetsust on , aga see läheb ka üle varsti.

Sama päeva õhtul käisime koos metsas hobustega. Mõnus oli. Seeni oli nii palju.

Kõik on uus , septembri kuus.

Kuskile võistlema ma ei läinud. Tšempionaadi jätsin ka ära, sest ulmelised summad ja Erikson ei ole hetkel eriti positiivselt meelestatud ratsutamis lainel. Arvatavasti tunnetab minu pingeid ja meeleolu ja nii muutub ka hobuse oma.

Septembrist on meil Triinuga nüüd 2 noort hobust Jaagupis tegeleda ja vb hakkame ka Piirumis käima. Eks näis kuidas see välja kujuneb.

Igatahes nendega kaheks nooreks on hetkel Russel ja Rautsik. Mõlemad on 3 aastased eesti tõugu täkud veel. Kuskil 2 nädala pärast tuleb meil suurem ruunamine. Russel, Rautsik, Risling ja Erikson ruunatakse ära. Pean veel teetanuse süsti ära tegema kõigile.

Aga noortest lähemalt. Russel on meil kõige toorem. Temaga hetkel tegeleme kukla probleemida, et päitseid ei pane üle pea vaid ilusti teeme kinnituse lahti ja külje pealt kinni. Katsume saada teda jalgu andma ja seista kinniseotult, et ta maha ei istuks. Jalgadega on nii, et esialgu annab juba päris ilusti ja tagumisi laseb puutuda ja mingil hetkel laseb seda üleval hoida, et ei viruta. Aga see on probleem, ta ei oska ennast ikka üldse tasakaalustada kolmele jalale. Panime talle valjad pähe ja päitsed peale. Ka sadulateki ja kordesedelga panime selga. See teda ei huvitanud eriti. Jakäime aga käekõrval ja harjutamine mitte selga ronimist. Tutvustasime ka kordega. Tegime vurri temaga ja käis sammus korde peal.. See kõik toimus meil 3 päeva jooksul.




Rautsik annab enam vähem jalgu. Kipub ikka eest ära astuma ja natuke vehkima, aga see on lihtsalt harjutamise ja rutiini küsimus. Rautsik käis meil käekõrval ja ohjes üksi valjastega. Tuli väga uhkelt välja. Nüüd katsume temaga juba metsa minna ohjama ja Russeli tahaks ka kaasa võtta. Et Rautsikuga saab juba rohke tööd teha ja varsti ka miskit sadulat proovima hakata.




Ja Eriksonist rääkides siis me pole ratsutanud eriti. Katsume rohkem maast tööd teha ja Triin aitab mind temaga. Triin tegi talle topeltkordet ja hobune oli kohati hea ja kohati hakkas väga vastu. Aga tal on küllaltki suur tagasilöök toimunud. Ta ehmub ja kardab jällegi igasugu asju ja hakkab vastu. Aga vaikselt uuesti alustada ja seekord kõik õigesti teha. Panen siia mõne parema pildi tollest korrast.






Vat nii. Kui meie hobupark suureneb, eks ma siis räägin nendest lähemalt. Hetkel ma kajastan nende kolme tüübi tegemisi ja arengut.

Olge mõnusad.

Vahepeal oli nii , et Vändra võistlus jäi minu jaoks ära, sest ma pidin sel päeval töö olema ja kuidagi ei saanud ära vahetada . Marilin käis Hanksuga ikka. Nüüd läks Hanks ära kooli ja Erikson jäi kahe noorega koju. Aga neil on lõbus vähemalt. Rautsikust ja Russelist lähemalt rääkides, siis nüüd septembris hakkame nendega rohkem tegelema ja saduldama. Rautsikuga usun , et kaua ei lähe, aga Russeliga tuleb vähe pikem eeltöö teha. Võib olla hakkame ka Piirumis käima, aga eks me lepi nendes asjades ennem kokku.

Kuna tegelt eriti ei ole mingit motivatsiooni ratsutada, siis meil ei tule midagi välja ja mul ei tule midagi välja ja hobune tundub ka õnnetu nagu minagi. Aga me ei saa kõiest hargipäevade muredest ennast häirida lasta sest nädala pärast on Noorhobuste Tšempionaat, kuhu ma tahaks minna. Täna regasin ära ennast, aga FB võib juba lugeda paljude pahameelt korralduse poolet, et eks me näe. Ja loomulikult ma pean sinna kohale ka saama kuidagi. Loodan, et kõik läheb hästi.

For the better tomorrow.

Kuna vahepeal mu elu keeras mulle jälle käki, siis mul on olnud üksjagu tegemist ja hobune on olnud teisel kohal. Palju on ta seisnud, aga ma olen endast parima andnud, et sõita.

Eriksonil on nüüd uued sõbrad. Kuna Hanks jätab meid 2 nädala pärast üksi siis vaatasin talveks härrale kompanjooni ja tõime Aivari juurest Piirumist Rautsiku ja Russeli. Peale panemine oli tõeline hobulausumine, aga kuskil 30 min läks ja peal nad olid. Russel kusjuures sõitis esimest korda elus treikuga, et hea väike ots oli. Päevaga said suhted paika. Natuke oli ka füüsilist vägivalda, aga suht rahulikult läks neil see.




Vat nii.

Siis homme pidime minema Metsküla Kronule, aga kuna transporti ei saanud viimasel minutil siis lähem pühapäeval hoopis Nuiamäele. Kõrgused on samad, aga Metskülas oleks ehk vahva olnud. See on siis väike eelvõistlus üle pika aja, et kas minna Pärnumaa MV või mitte minna.

Eile käisin Triinu juures Kehtnas. Käisime Kehtna tallis ratsutamas ka . 4 hobust sõitsin ja täna annab ikka väga palju tunda. Aga väga tore oli. Varsti tahan jälle minna. :)









Vat nii. Kui midagi põnevat juhtub siis ma kirjutan jälle. :)

Kuum

Hetkel tundub, et see suur kuumus on üle läinud ja ilmad on mõnusad. Vahepeal sai siin isegi vihmaga trenni tehtud ja see varjant on igati parem, kui kuumaga. Erikson on mõnusalt puhanud ja nüüd katsume oma endise vormi tagasi saada. Mitte , et ta hetkel mul paks oleks. Täpselt paras. :)

Hetkel otsin siin omale kohta/platsi kus sõita. Et ratsutamist saaks ka ratsutamiseks nimetada. Maastikul käimine on ka ennast ära ammendanud.

Ükspäev käisin Eriksoniga maastikul ja võtsin oma koera ka kaasa paelaga. Saime ilusti hakkama niimoodi. Tagasi tulles olid 2 mära läinud mereäärde ja Erikson võttis lõhna ülesse ja siis oli natuke keeruline ja tegemist. Oleks ma 5 minutit varem tulnud oleks ma nendega kokku põrganud. Seda ma ilmselget ei taha. :D Võistlema minegamisega on ka nii, et ma pean midagi välja mõtlema, et võistlemisest midagi välja ka tuleks ja ta mul kontrolli all oleks. Ta on ju nii sonsuks siin läinud, et ma isegi unustan ära, et ta täkk on .

Millalgi käisid Triin ja Kristin mul külas ja tegime Elroia kabjad ära. Nüüd ootan seppa, et uuesti tegema minna neid. Augusti alguses peaks tulema siia kanti keegi ehk. Siis rallisime Eriksoniga meres. Kristin tegi paar kiiremat ja saime ka Triinu sinna selga. Vahva oli.

Nüüd ma katsun iga päev sõita ja kuskil nv trenni minna hobustega. Uurime, äkki saab kellegi juurde hüppama minna ja KS trenni tahaks ka hirmsat moodi.

( Nüüd ma otsin omale KS sadula ka. Mul on seda ju vaja ja midagi on silme ees ka .)

Ja nii vahva on tööl olla, kui ühtegi klienti ei ole. Hobuseid vaatan ka ainult akna tagant. Selle ajaga saaks ju nii palju korda saata.

Natuke veel Norrast ja pilte.

Norrat on jäänud veel täpselt 3 ja veerand päeva. Esmaspäeval lähen juba lennuki peale ja maandun taas eestimaal.

Norraga on nii, et ma olen väga siia tagasi oodatud, mida on väga hea kuulda. Ja ma arvan, et ma isegi tulen tagasi siia sügisel. Ma pean ainult endas selgust saama mida ma tahan. Siin ootab mind suur tulevik, aga pikemaks ajaks kodust eemale üksi siia võõrale maale võõraste inimestega( no inimesed pole enam nii võõrad ja maa pole ka ju tegelt kauge eestist ) . Aga siin ma saaksin norra keele selgeks, ma õpiksin ratsutama. Ma hakkaksin tunde andma ratsakoolis ja mis kõige põhilisem - ma saaksin Eriksoni siia kaasa võtta. Kõige parem, kui ta oleks ruun, aga väga tahaks siis saaks täkuna ka, aga täkuna pole tal siin elu. Boksist üksi väiksesse 10 m2 aedikusse. Ja nüüd on küsimus, et kas see Norra värk tasub ära ennast, et ära ruunata. Kuigi sellele ma olen ennegi mõelnud. 2 varssa olemas ja 3 on ideepoolest tulekul. Eloria paigutaks ka kuskile.

Oeh. Nii hea oleks kui keegi ütleks mida teha.

Igatahes hetkel on siia juurde tulnud üks poolakas. Samamoodi 2 nädalaks nagu mina. Selline tore ja hakkaja. Ainult ta ei oska inglise keelt eriti ja siis seleta talle käte ja jalgadega, aga sõidab ilusti.

Esimesel päeval kui ma jõudsin siia siis mu shapsid läksid katki ja ma sõitsin üle nädala nii, et teibiga oli kinni jala küljes või sõidsin üldse ilma, aga Ida kinkis mulle uued shapsid mis on üli mugavad. Liibuvad ümber jala ja peaksid ka nahast olema. Küll pruuni värvi, aga pruun ongi uus must ;)

Homme lähevad laagri lapsed ära ja tulevad Hans Ley kliiniku inimesed. Loodan, et saan ka jälgida, mis seal toimub.

Hetkel ma sõidan vähe. Oma Habengut'iga. Ta on nii numpsu ikka. Täna lasi ainukesena nii tublilt olemae 4 rauda alla. Ah jaa. Ahto on siin. Sepp. Rautab ja värgib. :P

Hetkel mu ülesanne on hobuseid korda teha välimuselt. Lakka kitkuda ja lõigata, saba lõigata. Homme on mul mingi 10 hobust järjekorras. Täna tegin 5 hobust.

Vat. Igatahes nüüd ma pean otsuse tegema, mida ma tahan, aga ma kaldun arvama,et ma tulen siia tagasi ja teen mida mu süda ütleb :). Kogun palju kogemusi ja õpin ratsutama ja tulen koju tagasi. :)

Väli tall


Ja natuke lähemalt.

Nende tünnide sees on kaer ja kraanulid.

Minu hasienda. See paremalt viimane aken on minu.

Teine väli tall. Avatud, aga näeb välja nagu päris. Seal on ka rautud koht.

Niimoodi on paigutatud sõnniku hargid ja kärud. Kõik lapsed teevad ise oma sõidu hobuse boksi.

Ring aed, kus saab kordetada ja mida saab teha ka 2 hobuse kopliks.


Uus tall. Maneeziga.


Sisehoovist siis. Seljataga on ringaed. Paremal uus tall. Ees valge tall ja vasakul on välitall ja sõnnikuhoidla ja saepuru.



Lasipuu. Natuke pikk . Aga asja juures vahva on see, et need kollased seal on voolikud ja seal saab hobuseid ka pesta :)

Pesuboksid. Eile see ummistus . Ja kraanist tuleb sooja vett ka. Tähtis :D

Ulme halb pilt, aga selline maneez siis ka Henrietta Gabori hobuseid showks soojendamas.


Ma katsun homme rohkem teha ja hobustest kaa. :)

Aga siia on vaja koristajat ja kokatädi, kes oskab hästi ja häid sööke teha personalile ja kui mingi üritus on, siis ka vähe peenemat värki. Et kui keegi teab kedagi , kes tahaks tulla Norra tööle hea palga peale. Koristamin etähendab siis peamaja, ehk resotrano osa koristamist ja siis suviti ka nende putkade koristamist mingil määral.

Aga hetkel tsauka :)

Post from Norway

Ma olen nüüd siis nädal aega ametlikult koha peal olnud ja
muljed on head. Inimesed on väga supper sõbralikud ja toredad. Hetkel olen rohkem koos kahe Hungari töölisega - Gabor ja Henriettaga. Gabor nimelt sõidab 5hobusega nii..


http://www.youtube.com/watch?v=0a6yx2Bw6GI&feature=related

Video ka teile

Gabori isa on Hungaris väga kuulus selle Hungari posti pärast ja ka väga-väga hea sõitja. Koolisõidus pidi olema üks parimaid. Nime ma ei mäleta. Aga Gabor on väga tore ja vahva.

Olen sõitnud palju. Iga päev ikka kuskil 3 hobust . Ükspäev olin katsejänes - proovisime uute hobystega, et kas kannatab voltixeerimist teha. 2 paksu norra fjordi oli ja keegi veel. Ma pole elu sees voltizeerinud , aga päris lahe oli. Tegin 360, tagurpidi ja tõusin seljas püsti jne.

Hobustest nii palju, et olen sõitnud paljude erinevatega, aga vaieldamatu lemmik on üks hannoveri ruun. Nii mõnus ja tore ja hea ja tubli hobune. Väga hea sõita.

Siis ühe täisverelisega olen sõitnud, norra fjordidega, haflingeriga ja siis minigte sportpüssidega ka natuke, liigutanud lihtsalt.

Vat. Tahaks siia kirjutada midagi põnevat, aga hetkel ei tule midagi meelde enam mis ma teinud olen.

Ja ma igatsen oma pupsikut.